Minule, kui oma koertest puudust tundvale isikule, teeks isegi rõõmu, kui mõni koer pisut kasvatamatum oleks ja mind nuuskima või uudistama tuleks. Paraku käituvad kõik eeskujulikult ning püsivad oma peremeeste ligi isegi siis, kui teised koerad läheduses või inimesed palli ja lendava taldrikuga mängivad. Palju on koerte "kingituste" jaoks mõeldud prügikaste ja üldse tundub, et koerad on siin ühiskonna normaalne osa.
Kõige rohkem olen kohanud bordercollie'sid, kes on ootamatult rahulikud ja leebed. Palju on ka teisi suuri tõuge - kuldseid retriivereid, labradore ja suuri paksu kasukaga sakslasi. Olen näinud ka inglise hurtasid ja whippetit, šoti terjereid, westie'sid ja yorkie'sid. Täna õnnestus vist silmata ka üht šveitslast, ehkki lõpuni kindel ma selles olla ei või. Kuts oli nimelt hästi kogukas ja väga tugevalt hirvetooni. Ehk oli tegemist valge sakslasega? Nüüd mõtlen, et oleksin võinud küsida. Ehk näen teda veel - jalutas teine minu kodu lähedal asuvas pargis.
Koertejalutamine tundub siin ilusal maal tõsine majandusharu olevat ja mõõna ajal on rand lausa karjamaaks :)
