Sunday, January 17, 2010

Kui hea, et sõbrad pildistavad

Siin üks kena Bryana pilt, mille autor on Mihkel Rikas.

Õpime päästet

Käisime täna päästetrennis ja koerad said harjutada võõrastega mängimist. Mõlemad lustisid agarasti. Sinnu läks aeg-ajalt eriti heleda leegiga põlema ja mängis figurandiga kogu ihust ja hingest, siis aga jättis - klõpsti - asja pooleli ja asus süvenenult ja segamatult lund nuuskima või leidis tegevust paar sammu eemal. Ta on meil ikka paras pubekas oma ootamatute ja koomiliste meelemuutustega.

Bryana suutis Sinnust kauem ühele tegevusele keskenduda, aga esialgu ei andnud endast figurandiga mängides päris sadat protsenti. Treener Monika soovitusel panime Bryanale pika rihma ja ei lasknud teda kohe lelu ja figurandi juurde, vaid lasime tal mõned sekundid oma tahet demonstreerida. See mõjus tema sisemisele möllajale vabastavalt ja kui tal avanes võimalus figurandini minna, tegi ta seda kiirelt ning järgnenud mäng kulges energiliselt.

Meie trennis on toredad koerad. Teiste hulgas on seal Suvekoeruse vorstipüüdmisvõistlusel publikut hullutand jack russell Remus ning meie eriline lemmik, tõeliselt kuldse iseloomu ja kihvti välimusega nooruke austraalia lambakoer Ryder, kes on Peak River kenneli tõusev täht.


Sinnu oma päästevarustusega:

Monday, January 11, 2010

Talveuni

Ühel õhtul sattusime peale sellele, kuidas Sinnu ja Brunni sõbralikult koos tukkusid nii, et üks oli teisele kasukaks. Hakkasime suure innuga klõpsima ja piigad ärkasid muidugi üles, aga õnneks ei viitsinud end eriti liigutada ja saimegi meile avanenud pildi talletada:

Sunday, January 10, 2010

Bryana päästis

Tubli Bryana ei raisanud tundigi ja hakkas kohe pärast pääste katsetel käimist inimeste ja nende masinate heaolu eest seisma. Nimelt juhtus nii...

Läksime pärast pääste katseid poest läbi. Mina jäin koertega autosse ja kuulasin raadiot. Miskipärast hakkas Bryana niutsuma. Vaatasin tema poole, et näha, kas tal on midagi halvasti ja tõepoolest - meil kõigil oli midagi halvasti. Nimelt oli auto liikuma hakanud ja vajus sujuvalt taha ühe suure maasturi suunas. Krahmasin ruttu käsipidurist ja tõmbasin selle üles. Auto jäi seisma ja suurt õnnetust ei juhtunud.

Võibolla niutsus Bryana mingi muu asja tõttu, aga ma mõtlen ikka, et küllap ta andis märku, et asi pole õige. Harilikult ta niisama asja eest teist taga autos ei häälitse, ükskõik, mis pidi Priit manööverdab. Seekorda aga väljendas end nõudlikult võrdlemisi vaevumärgatava kulgemise peale. Tubli koer, tubli koer.

Pääste katsed

Käisime pühapäeval katsetel selgitamaks välja, kas meie piigadel on potentsiaali saada päästekoerteks. Ehkki õues oli sügav miinus, olid kogenud figurandid reipas meeleolus ja meie päev kujunes lõbusaks ning põnevaks.

Kõigepealt kontrolliti koerte suhtumist inimestesse - koerad pidid läbi rühma jalutama, kus oli ka üks lärmakas inimene ning ühe võõraga mängu üles võtma. Seejärel lasksime koertel läbi nuuskida ühe vana korteri, kuhu oli peidetud konserv. Samas majas peitsid koerajuhid end keldrisse ja koerte ülesandeks jäi peremees leida. Lisaks pidid koerad suutma minna üle pooliku kaldtee aknast esimese korruse tuppa, jalutama seal olevatel kivihunnikutel ja hüppama üle aukude, ronima läbi põrandaaluse tunneli ja mitte ehmuma mürast, mida ootamatult tekitati. Lisaks tehti ka paugukatse.

Nii Bryanal kui Sinnul läks hästi ja nad mõlemad hakkavad käima pääste treeningutes. Bryana kohta kirjutas treener Monika, et ta on piiga tubliduse üle positiivselt üllatunud - Bryana olevat energiline, mänguhimuline ja julge. Samuti kiitis Monika Bryana ninakasutamisoskust. See on meile suur üllatus, kuna kahetsusväärselt pole me veel kunagi temaga jälge ega muid nina trenne teinud. Eks siis nüüd alustame.

Sinnu kohta kontsateeris Monika, et võõraid inimesi ta ei karda, küll aga peaks teda enam harjutama pimedate ja lärmakate kohtadega. Seda kõike peaks saama hästi teha toiduga. Paraku unustas Priit maiuse katsete ajaks autosse, nii et pubekas Sinnu pidi kogu katsumuse läbi tegema heast tahtest. Edaspidi saab ta ikka aeg-ajalt preemiat ka. :)

Ootame päästetrenni suure huviga, kuna katsetelt saime mõnusa energialaengu. Ootan väga ka aega, mil saaksin ise figurant olla ja erinevate koertega suhelda.

Tartu näitus

9. jaanuaril osalesime rahvuslikul koertenäitusel Tartus ja meil läks kenasti. Bryana saavutas ainukese osalejana hindega "väga hea" esimese koha šveitsi lambakoerte arvestuses. :) Serti me seekord kahjuks ei saanud. Kirjelduslehel olnust saime teada, et Bryana oli kohtuniku arvates liiga kõhn ja vähese lihasmassiga. Eks haigusest taastumine võtab aega ja Bryana on tegelikult tõesti ikka veel päris kebla.

Ringis oli Bryana väga tubli. Seisis laua ees pikalt säbelemata, oli keskendunud ja kulges kenasti. Jooksu ajal oleksin tahtnud ta pisut rohkem üles kruttida, aga ei jõudnud, kuna kohtunik andis selleks väga vähe aega - me vist ei saanud ühtegi täisringi joosta.

Sinnul oli corgide arvestuses kõva konkurents, aga tal läks siiski tublisti. Hindega "suurepärane" sai piiga emaste juunioride arvestuses teise koha ja tõu parima emase valimisel kolmanda koha edestades seega ka tšempionklassis osalejaid ning oligi kõrgeima koha pälvinud emane Eesti corgi.

Ringis oli Sinnu kõnnak väga kepsakas ja hea, nagu ikka, aga seismisega oli pisut probleeme - ta pakkus nimelt ka muid variante. Eks Priit valmistub järgmiseks näituseks põhjalikumalt.

Üldiselt olid meie piigad jälle väga tublid ja meie tulemustega rahul. Tore oli üle pika aja näha pisikest Berta-plikat Asterslandi hiljutiseimast pesakonnast. Ta on väga vahvaks, mänguhimuliseks ja kauniks kutsikaks sirgunud.

Friday, January 1, 2010

Küll on palju lund

Seekordsed pühad on olnud erakordselt kaunid ja lumerohked. Seega on ka Bryana ja Sinnu jõuluajal palju rõõmu tunda saanud - nad on mõlemad nimelt tõelised lumearmastajad.