Sportlaseks sündinud

Brunni on ikka väga võimas liduja. Metsas lustides teeb ta väga järske suunamuutuseid, hoogsaid hüppeid ja suursuguseid pidurdusi. Mõnikord tuleb teda vaadates isegi hirm peale, et käbi või oksaraagu püüdes võib ta oma intensiivse tegutsemise käigus viga saada. Proovime teda ikka järk-järgult soojaks teha ja pärast venitada ka, nagu agilitys õpetati. Õnneks on piiga kõige toredaga nõus.

Õhtu heas seltskonnas

Bryanal ja Sinnul oli jälle pidupäev, sest sõbrad Bruno ja Benno tulid neile külla. Koos sai siis mööda õue joostud, natuke müratud ja hästi palju nuusutatud.



Üritus lõppes muidugi koeratoidu luusse laskmisega.

Nora ja koerad

Kui väike Nora oma ema ja isaga meil külas käis, näitas Sinnu üles valmisolekut iga hetk lapsega koos veeta. Alguses oli tema rõõm külalise üle muidugi ülevoolav ja ta üritas pidevalt Nora kõrvale selili heita, et tirts teda paitada saaks.



Hiljem aga muutus Sinnu vägagi viisakaks ja lasi Noral oma emaga rahulikult liivas mängida samal ajal kui preili paps trumme puhastas.



Brunni üritas ka Noraga sõbruneda, aga kuna ta ei taju oma sabaliputuse jõudu ega näolimpsimise tugevust, hoidsime oma valget elevanti pallimänguga lapsest pisut eemal. Tähtsast külalisest sai aga siiski rõõmu tunda ka tema, kuna Nora soovis pärast liivaga mängimist hoopis palliviskes kätt harjutada...

Minul kui Nora tädil on kavas teda koeramaailmaga kontaktis hoida. Nii ongi, et kui kuskil mõnda tuvastatava tõuga koera näeme, jagan tibuga oma tarkust. Sellega pole vist kunagi liiga vara alustada. Noral on praegu küll vanust alles aasta kopikatega, aga üht-teist jagab temagi. Näiteks kohtusime Mustamäel kahe Shetlandi lambakoeraga ja imetlesime neid põhjalikult. Vanemlike üksuste juurde tagasi jõudes hõikas Nora juba kaugelt:"Emme! Issi! Kas oli lammas või kas oli koel?" Selline probleemiasetus tekitas mõningast segadust, mistõttu Nora vastas ise:"Šetladi lambakoel." Vot nii.

Sinnu sünnipäev!

Täna sai meie armas väike corgi ühe aasta vanuseks. Palju õnne!!!

Tubli töö

6. märtsil osalesid Priit ja Sinnu Tallinna rahvuslikul näitusel ning neil läks väga hästi. Sinnu sai oma esimese juuniorserdi ja lisaks üldarvestuses parima emase corgi tiitli. Jehuu!

Priit feat. Bryana

Kui me Priiduga aevastame, siis tuleb Bryanal alati suur armastus peale ja ta üritab lalisedes meile sülle ronida ning musi teha.

Sama juhtus ka tunaeile, kui Priit üht salvestusprogrammi katsetas. Tulemuseks uus hittlugu - "Check it in da dawg house".

Tegin loole ka ultramoodsa video. Head vaatamist!

Šoti koerandus

Olen nüüd pisut aega Šotimaal veetnud ja tuleb tunnistada, et siinne koerandus on mulle päris hea mulje jätnud. Pidevalt on näha inimesi, kes oma neljajalgse sõbraga jalutavad. Parkides ja mujal, kus vähem liiklust, jalutavad kutsad ilma rihmata ning käituvad teiste inimeste, loomade, lindude ja keskkonnaga äärmiselt viisakalt.

Minule, kui oma koertest puudust tundvale isikule, teeks isegi rõõmu, kui mõni koer pisut kasvatamatum oleks ja mind nuuskima või uudistama tuleks. Paraku käituvad kõik eeskujulikult ning püsivad oma peremeeste ligi isegi siis, kui teised koerad läheduses või inimesed palli ja lendava taldrikuga mängivad. Palju on koerte "kingituste" jaoks mõeldud prügikaste ja üldse tundub, et koerad on siin ühiskonna normaalne osa.

Kõige rohkem olen kohanud bordercollie'sid, kes on ootamatult rahulikud ja leebed. Palju on ka teisi suuri tõuge - kuldseid retriivereid, labradore ja suuri paksu kasukaga sakslasi. Olen näinud ka inglise hurtasid ja whippetit, šoti terjereid, westie'sid ja yorkie'sid. Täna õnnestus vist silmata ka üht šveitslast, ehkki lõpuni kindel ma selles olla ei või. Kuts oli nimelt hästi kogukas ja väga tugevalt hirvetooni. Ehk oli tegemist valge sakslasega? Nüüd mõtlen, et oleksin võinud küsida. Ehk näen teda veel - jalutas teine minu kodu lähedal asuvas pargis.

Koertejalutamine tundub siin ilusal maal tõsine majandusharu olevat ja mõõna ajal on rand lausa karjamaaks :)