Ka Sinnu oli täitsa tubli - parema maitsega rohud läksid ka temale pisukese nuuskimise järel sisse, kehvemate asjade puhul aga pidime ise rohkem initsiatiivi üles näitama. Mõlema koera kiituseks tuleb öelda ka seda, et ehkki kõht oli neil väga korrast ära, suutsid mõlemad meile piisava varu ja selgusega teada anda, kui õueminek vajalikuks osutus. Isegi öösel pääsesime õnnetusteta. Seevastu oksendamised toimusid enamasti tubastes tingimustes ja Bryana tegi edusamme oma maosisu kaussi sihtimisel.
Siin pildil on nad mõlemad küll hirmus väsinud, aga see pole mitte haiguse, vaid hoopis tervise tõttu - käisime metsas rassimas.
No comments:
Post a Comment