Bryana on hirmus raskeks läinud, aga ülekaaluline ta küll välja ei näe – pigem kiitsakas. Ma ei oska öelda, kui palju ta kaalub, aga Priidu õetütar, kes ametlikult umbes 16 kilogrammi kaaluma peaks, on Bryanaga võrreldes tõeline udusulg. Mina enam Bryanat tõsta ei julgegi – viimasel ajal sain sellest alati kõhuvalu. Bryanal on nüüd ka väga palju uusi ja tugevaid valgeid hambaid suhu kasvanud ja tema karv on ka täiskasvanulikumaks muutunud.
Bryana ja Lible on endiselt teineteisest väga huvitatud. Siis, kui meie tööl oleme, saab Bryana õues vabalt ringi joosta, Liblel on aga samad õigused toas. Õhtuti on nad mõlemad mõnusalt rahulikud ja suhtlevad läbi Lible puuri võre päris mõnusasti. Bryana üritab mõningase eduga Liblet lakkuda ja võib pikka aega järjest tema puuri juures pikutada üksisilmi jänesele otsa vaadates ja hiljem sealsamas magama jääda. Lible on äärmiselt armuline ja laseb sellel kõigel rahulikult sündida.
Bryanast kasvab väikestviisi haritlane. Kui ühel päeval koju tulime, avastasime, et ta on – küll hammastega, aga siiski – terve minu ajakirja läbi lugenud. Ja mina veel arvasin, et täiskasvanute žurnalistika talle väga palju ei paku, aga võta käpast. Müstilistel asjaoludel oli ta kuidagi minu ajakirja ära smugeldanud ja absoluutselt kogu õue sellega ära kaunistanud! Suuremaid ja väiksemaid tükke leidus iga puu ja põõsa all, maja ees, taga ja külgedel, aia ääres, liivahunnikus, peenarde peal ja lõkkeplatsil. Tema energilisest olekust järeldasime, et „lugemine" oli olnud väga meeliköitev ning rahuldustpakkuv tegevus. Õnneks ta vist eriti palju alla neelanud polnud – kokkukorjatud paberi hunnik oli väga suur, ka tema väljaheidetest me tagantjärele tsitaate leidnud pole.
Mulle hirmsasti meeldib, kuidas Bryana otsa vaadata armastab. Ta tuleb, istub ja vaatab, vaatab, vaatab oma pruunide silmadega otse silma ja armastab kontakti. See teeb südame soojaks.
No comments:
Post a Comment