Eelmisel nädalavahetusel tegime Bryana territooriumi viimase suurendamise - nüüd on tal vaba voli joosta kogu meie krundil. Öid ta küll õues veetma ei hakka, aga kuut on nüüd sellegipoolest täitsa olemas ja tundub, et Bryanal pole seal olemise vastu midagi. Samas ei näita ta oma majakese suhtes ka erilist entusiasmi üles.
Hästi naljakas asi juhtus meil siis, kui Bryanale esimest korda ussirohtu sisse söötsime - nimelt kulges kogu ettevõtmine ootamatult valutult. Läksin õhtul tukastava Bryana juurde. Kükitasin toa vastasnurka ja ütlesin argisel toonil:"Bryana, tule söö see rohi ära." Selle peale tõusis tema - krapsti - püsti, tippis minu juurde, nilpsas tableti mu näppude vahelt ja jäi justkui lisa oodates minu ette istuma. Andsime igaks juhuks talle peost krõbuskeid peale, et tablett ikka maos püsiks, ja läbi see protseduur oligi! :)
Suur uudis on ka see, et Bryanal on juba kaks alumist kikukest ära tulnud ja haigutades laiutab nende asemel armas tühjus.
Meie uueks suurprojektiks on aga hüppamiskombe kaotamine. Bryana on küll väga tubli olnud, ent aeg-ajalt ei saa ta endast võitu ja väljendab oma rõõmu kutsikale kohaselt. Minu ja Priiduga pole seda ammu juhtunud, külaliste puhul aga küll. Õnneks midagi hullu ei juhtunud, aga tundub, et peame ise rohkem ettearvamatusi ette arvama ja igasugust hüppamist mitte ainult taunima, vaid ka ennetama.
No comments:
Post a Comment