Ilus Bryana

Tubli Bryana osales nädalavahetusel kahel rahvusvahelisel koertenäitusel. Meil läks väga hästi - mõlema võistluse kohtunikud võlus ta ära ning me saime kokkuvõttes kaks juuniorsertifikaati, kaks tõu parima juuniori ja kaks tõu parima tiitlit. Meil on nii hea meel!



Hästi tore oli osaleda ka lõppvõistlustel. Laupäeval oli Bryana rühma parima valimise ajaks juba väga väsinud. Eelvõistluse pidas küll kenasti vastu, aga finaalringi prožektorite all tõlgendas minu maiusevibutusi lamamiskäsklustena. Me polnud päris ühel lehel, aga sellest hoolimata valis meid ka tõuringis hinnanud šveitsi kohtunik Bryana võistlust jätkama. Nägin silmanurgast, et ta vaatas meid päris palju, aga viimasel elimineerimisel pidime siiski lahkuma. Tol päeval jäi veel ringi Sinnu isa Vanka, kes saavustas koguni II koha!

Päeva parima juuniori valis kohtunik, kes juba eelringis igati mõista andis, et meil pole erilist lootustki - ta nimelt läks meist nagu õhust mööda. Sama olevat ta teinud ka corgi Brunoga. Mis seal ikka. Sellest finaalist arvati meid esimese lõikega välja, aga kogemuse saime siiski kätte. Ju polnud meiesugused lambakoerad sel päeval tema maitse järgi.

Kuna pühapäeval pidi Priit töö tõttu Tartust eemale minema ja mina seega Bryanaga kahekesi näitusele jääma, soetasime piigale suure puuri, et meil mõlemal oleks päev kergem. Ja tõepoolest - Bryana võttis oma pesa kohe omaks! Meelitasin ta maiusega sisse ja panin käsklusega lamama, hoidsin mõnda aega ust lahti ja paitasin tema pead ja käppi ning juba ta magaski! Kuna meie olime oma ringis neljandad võistlejad, saime asjaga kähku ühelepoole ning lõppvõistlusteni jäi üle viie tunni aega. Kui välja arvata mõned õues hullamise vahepalad, veetis meie koer kogu selle aja põõnates.

Eks seda näitusemelu on neljajalgsel ikka raske taluda - Tartus oli kahe päeva peale kokku peaaegu 3000 osalejat! Puur tegi ka minu elu kergemaks - sain pisut ka ringi käia, koerakaupu ja teisi ringe uudistada ning söömas käia. Olime nimelt laagris koos corgi bandega ja keegi hoidis alati ka minu piigal silma peal. Corgidega koos olemisel oli teisigi plusse - sain terve päeva koertega tegeleda ja nii paljudele kaasa elada.

Pühapäevased finaalid läksid meil palju paremini. Bryana oli erksam ja me isegi mängisime pisut enne lõplikku rivistust. Rühma parima valimisel tuli kohtunik juba eelvõistlusel meie juurde ja katsus-uuris-puuris Bryanat põhjalikult. Kahjuks ei taibanud ma piigat enne seda tähelepanuväärset sündmust üldse kammida ja nii oligi, et kõik uneledes lahti tulnud karvad jäid kohtunikule pihku... Sellest hoolimata valis ta meid ka pärisvõistlusel jätkama. Auhinnalisest kohta aga me ei pälvinud. Parima juuniori valik kulges samuti hästi - meid valiti taas lõppringis jätkajate hulka.

Kokkuvõttes olid mõlemad päevad täis põnevust ja rõõmu ning mina sain palju väärtuslikke kogemusi. Saime kohtunikelt ka palju head tagasisidet. Esimesel päeval hinnanud šveitsi kohtunik ei lasknud meid oma rosettide ja kirjelduslehtedega kohe ringist ära, kuna tahtis eraldi kiita Bryana head seljajoont, mis olevat just nii sirge, nagu ühel valgel lambakoeral olema peab! Teisel päeval leidis poola kohtunik, et lisaks suurepärasele välimikule on Bryanal väga hea iseloom. Meie oleme muidugi nõus. :)

Bryana sai kiita ka teistelt koera-inimestelt ja nüüd jääb meil vaid täiustada minu oskuseid. Tundsin nimelt korduvalt, et minu händlerioskused vajaksid kooli...