Sinnu ja Bryana on kooliõed

Ka Sinnu on nüüd Koeruse kooli õpilane - tema alustas oma haridusteed väikeste tõugude kutsikate rühmas. Tal läheb väga hästi. Nii rahulikku õpilast pole ma varem näinud. Oleme proovinud kutsikakooli toimumise päevadel hoida madalat profiili, kuna tahaks, et ta oleks seal ikka ergas ja aktiivne. Eelmine kord ei võtnud sel päeval temaga isegi jalutuskäiku ette, rannas hullamisest rääkimata. Sellegipoolest jäi ta korduvalt tunnis magama.

Samas aga, kui koolitaja andis ülesandeks koeraga mängida, süttis Sinnu väga ruttu ja tegi mänguasja kättesaamise nimel võimsat madallendu... Võibolla ta ongi siis lihtsalt nii pragmaatiline sell, et ei viitsi tühjast tüli teha ja aja, mille teised kutsikad ärevuse või stressamise peale kulutavad, veedab tema jõuvarusid täiendades.



Ka patsiendina on Sinnu väga mugav. Kui temaga loomakliinikus vaktsineerimisel käisime, oli ta pikast autosõidust pisut uimane ja istus mul rahulikult süles. Kui me ta läbivaatuslauale panime ja ise sealsamas pabereid täitma asusime ning arst kutsit siit-sealt mudis ning kuklast ka nõelaga torkis, tundis kutsu vist, et on sattunud spa-sse. Igatahes viskas ta end lauale sirakile ja jäi lõõgastunult tukkuma. Suurema osa visiidist magas väike lihtsalt maha.

Kui asjatoimetused tehtud, tõstsime Sinnu laualt üles nagu oakoti. Ärksama oleku saavutas ta alles kassa aparaadi piuksumise peale. Sellega seoses meenub mulle, et ka Bryana oli kutsikana väga tubli patsient. Kui me temaga süstimas käisime, ei teinud ka tema torkest suuremat numbrit ja tagatipuks andis arstile protseduuri lõppedes käppa.