Sinnu on üks suur uneloom, nagu Bryanagi eelmisel aastal oli. Kolme tunni pikkuse kodutee jooksul ei oksendanud ta mitte kordagi – selle asemel lihtsalt põõnas. Täna palavaga leidis ta vist ka, et see on kõige otstarbekohasem tegevus. Nii ta siis lösutas ühe ja teise põõsa varjus, kõht taeva poole. Tundub, et ta tunneb end siin hästi ja turvaliselt. Selles mängib kindlasti suurt rolli meie suure südamega Bryana, kes uutes oludes jagab oma aega Lible puuri ja nohiseva kutsika vahel – kord ühe, kord teise und valvates. Kõige rahulolevam näib ta siis, kui kõik koos on.
No comments:
Post a Comment